neljapäev, 5. juuni 2008

Õnn

Nii vähe on õnneks vaja, et see on jahmatav. Teinud mõned tunnid tööd, mis hakkas juba üsnagi sujuma, lõpetasin saagimise selleks päevaks, pesin käed, näo ja jalad ning läksin sinnasamasse sööma. Õnn oligi vaikselt minu ümber lehvimas, lõhnas nagu grill-lõhe hautatud aedviljadega ja soodushinnaga, tänulikkus hakkas tugevasti võrseid ajama. Punkti pani suurele õnnele pool töörahast, mille olin ette küsinud ja mis toodi sinnasamasse söögilauda. Pisikeste asjade ühtelangemine, killuke päikest, väsinud käed, tööga rahul meel ja täis kõht maitsvast toidust. Ja kirsina tordil mõni tuhat minu uues rahakotis. Ülehomme lähen üüri maksma.

1 kommentaar:

Kairi ütles ...

Ma sain lugedes ka osa su õnne- ja tänutundest :)